fincacorasol.beKui palju kogutakse eestis elaniku kohta olmejäätmeid?

kui palju kogutakse eestis elaniku kohta olmejäätmeid?

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid.

.

jäätmed ringmajandus prügi jäätmekäitlus Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti.

.

Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km 2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi suuruse linnaga. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg. Kõige rohkem on segaolmejäätmetes biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%.

.

– Statistikat selle kohta, kui palju majapidamistest enda prügi sorteerib, Eestis täna ei koguta. Küll aga on olemas andmed selle kohta, kui suur osa Eesti jäätmetest tekib majapidamistes. 2014. aastal tekkis Eestis jäätmeid kokku 21,8 miljonit tonni, s.o veidi enam kui 16 500 kilogrammi prügi ühe inimese kohta.

.

Seejärel on kogused jällegi suurenenud, tõustes 2018. aastaks 406 kg-ni elaniku kohta (samas ilma pakendijäätmeteta on see number 348 kg). Olmejäätmetmeid on viimastel aastatel ringlusse võetud alla 30 protsendi.

.

Eesti kodudes tekib Eurostati andmetel iga aastaga kokku 430 000 tonni jäätmeid. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi-suuruse linnaga. Ühe …

.

Ent naabrite hüpe oli palju muljetavaldavam – Soomes toodeti 645 ja Rootsis isegi 1280 kWh elaniku kohta. Rootsi oli sellega Euroopas Šveitsi järel teisel kohal. Samas edestas Eesti kindlalt lõunanaabreid, sest Läti tootis 99,2 ja Leedu kõigest 11,6 kWh elaniku kohta.

.

Praegu töötab 44 ametlikku olme-prügilat, 1999. aastal oli neid 221 Tootmisjääkide poolest on Eesti Euroopas esirinnasJäätmetega on nagu laisa mehe katusega. Kui vihma ei saja, pole katust vaja parandada. Kui sajab, ei saa parandada. Kui jäätmeid pole, pole vaja ka neile paika. Kui jäätmeid on kole palju, siis ei saa neid ühte paika suunata.

.

Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib? ... 2019. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 11,08 tCO2ekv. 2018. aastal oli sama näitaja 15,28 tCO2ekv. Täpsemad aegread ja võrdlused teiste riikidega on leitavad ... Teave ühisrakendusprojektide kohta Eestis / ...

.

Veidi üle 4 kg aastas koguti kodumajapidamistest elektroonikaromusid aastatel 2007–2012 (v.a. 2009. aastal, mil koguti 3,6 kg inimese kohta, mis oli seotud majanduse madalseisuga, mil inimesed ei soetanud nii palju uusi elektri- ja elektroonikaseadmeid). Alates 2013. aastast ei ole Eestis seatud kg inimese kohta kogumise määra saavutatud.

.

Enamikus 21st liikmesriigist, mille kohta olid 2016. aasta andmed kättesaadavad, oli 60-120 perearsti 100 000 elaniku kohta. Eestis oli 2016. aasta andmete kohaselt 81 perearsti 100 000 elaniku kohta, mis on rohkem kui Lätis (72), aga vähem kui Leedus (100). Eestiga ligikaudu sama palju perearste elaniku kohta oli Horvaatias (82) ja Maltal (79).

.

Väikseimad prügi tekitajad Samas on Eesti elanikud eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Jäätmekäitlejad koguvad kokku enamiku Eesti inimeste tekitatud olmejäätmetest. Mis saab aga kokku kogutud jäätmetest edasi?

.

Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km 2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi suuruse linnaga. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg. Kõige rohkem on segaolmejäätmetes biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%.

.

Eestis tekib aastas iga elaniku kohta 376 kg olmejäätmeid. See on sama palju kui kaaluvad kokku neli hiidpandat. Kuigi toodame olmeprügi Euroopa keskmisest veidi vähem, oleme kahjuks tõusutrendis, samal ajal kui enamik Euroopast on prügitootluses saavutanud stabiilsuse.

.

Kui palju Eestis tarbitakse alkoholi? Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus on valitsus võtnud eesmärgiks vähendada alkoholitarvitamist püsivalt 8 …

.

Ühed väiksemad prügitekitajad elavad Rumeenias, kus ühe elaniku kohta koguneb aastas 272 kilo olmejäätmeid, seevastu Taanis on see kogus 781 kilo. Rääkides kõigi jäätmete tekkest võib öelda, et kuigi aastal 2018 tekkis Eestis viimase nelja aasta kõige väiksem jäätmete hulk, on meie riigis juba seitsmendat aastat järjest ...

.

tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust. Jäätmeteke 16,70 miljonit tonni. -17,4%. 2020. Ohtlike jäätmete teke 1,68 miljonit tonni. -79,5%. 2020.

.

Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg. Kõige rohkem on segaolmejäätmetes biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Kui need jäätmed aga hoopis liigiti …

.

Samas on kasvanud ka olmejäätmete liigiti kogumine - kui 2012. aastal koguti olmejäätmeid elaniku kohta liigiti 48 kg, siis 2018. aastal oli see kogus 66 kg. Küll aga on liigiti kogumise arengutempo endiselt liiga aeglane, et erinevaid eesmärke täita (2020. aastaks tuleks võtta ringlusse 50%).

.

– Statistikat selle kohta, kui palju majapidamistest enda prügi sorteerib, Eestis täna ei koguta. Küll aga on olemas andmed selle kohta, kui suur osa Eesti jäätmetest tekib majapidamistes. 2014. aastal tekkis Eestis jäätmeid kokku 21,8 miljonit tonni, s.o veidi enam kui 16 500 kilogrammi prügi ühe inimese kohta.

.

Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg. Kõige rohkem on segaolmejäätmetes biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Kui need jäätmed aga hoopis liigiti …

.

Ent naabrite hüpe oli palju muljetavaldavam – Soomes toodeti 645 ja Rootsis isegi 1280 kWh elaniku kohta. Rootsi oli sellega Euroopas Šveitsi järel teisel kohal. Samas edestas Eesti kindlalt lõunanaabreid, sest Läti tootis 99,2 ja Leedu kõigest 11,6 kWh elaniku kohta.

.

Veidi üle 4 kg aastas koguti kodumajapidamistest elektroonikaromusid aastatel 2007–2012 (v.a. 2009. aastal, mil koguti 3,6 kg inimese kohta, mis oli seotud majanduse madalseisuga, mil inimesed ei soetanud nii palju uusi elektri- ja elektroonikaseadmeid). Alates 2013. aastast ei ole Eestis seatud kg inimese kohta kogumise määra saavutatud.

.

Heiti Hääl: Eestis on elaniku kohta kõige rohkem bensiinijaamasid ... Kui esimene uksest sisse astuja pakub täna sobiva hinna, olen valmis kohe lepingule allkirja panema. Kuid ettevõte ei ole Kuldses Börsis kiires väljamüügis, sest me teenime oma äriga raha ja areneme. Mina arvan, et ei tänavu ega veel suhteliselt mõnda aega ei ...

.

Praegu töötab 44 ametlikku olme-prügilat, 1999. aastal oli neid 221 Tootmisjääkide poolest on Eesti Euroopas esirinnasJäätmetega on nagu laisa mehe katusega. Kui vihma ei saja, pole katust vaja parandada. Kui sajab, ei saa parandada. Kui jäätmeid pole, pole vaja ka neile paika. Kui jäätmeid on kole palju, siis ei saa neid ühte paika suunata.

.

Kui Ruhnust edasi vaadata, siis on kõige töövõimelisemad ka Harjumaal asuvad vallad. Alla 60 töövõimetuspensionäri on tuhande elaniku kohta nimelt Viimsi vallas (34), Rae vallas (39), Harku vallas (44), Saue vallas (50), Saku vallas (51), Saue linnas (52) ja Kiili vallas (58).

.

Eestis on võimalus olmejäätmete põletamiseks ja nii oleme olukorras, kus üheski Euroopa riigis ei põletata nii suurt osa olmejäätmetest kui Eestis. ELi keskmine on 26 protsenti, Eestis aga 53 protsenti. 2016. aastal põletati 242 000 tonni Eestis tekkinud olmejäätmeid, millest toodeti 129 gigavatt-tundi elektrit ja 292 gigavatt-tundi ...

.

Enamikus 21st liikmesriigist, mille kohta olid 2016. aasta andmed kättesaadavad, oli 60-120 perearsti 100 000 elaniku kohta. Eestis oli 2016. aasta andmete kohaselt 81 perearsti 100 000 elaniku kohta, mis on rohkem kui Lätis (72), aga vähem kui Leedus (100). Eestiga ligikaudu sama palju perearste elaniku kohta oli Horvaatias (82) ja Maltal (79).

.

117 votes, 18 comments. 53.4k members in the Eesti community. Estonian subreddit. Kõik, mis eesti keeles, eestlastele või eestlastest. Feel free to …

kuidas vahetada perearstikuidas lugeda teadusartikliterkenci kus english subtitleskuidas ära leppidakus õppida raamatupidajaksmida teha kui ninast jookseb verdkuidas kontrollida süütepoolikuidas levib aidskuidas annetadamis on sotsialism
Camino Las Lomas, Alhaurin el Grande, Spanje
0032 477 23 90 28
info@fincacorasol.be
  • <
Onze troeven
797
Bing Google